April 20, 2024

Intervensaun S. Exa. Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura iha serimónia Graduasaun Díli Institute Of Technology (DIT) nian ba dasanuluk-resin-haat (14.ª)

Eselentísimu Señór Membru Parlamentu Nasionál siraEselentísimu Señór Membru Governu siraMagnífiku Reitór Díli Institute Of Technology (DIT) Eselentísimu Dirijente, Dosente no estudante sira DIT nianEstimadu estudante Graduadu no família siraSeñora no Señór sira, mak ha’u respeituUluknanain ha’u hakarak hato’o katak, nu’udar Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, sai hanesan onra boot ida hodi marka-prezensa iha Serimónia Graduasaun ba dala sanuluk-resin-haat (14.ª) ba estudante sira ne’ebé sai hanesan finalista DIT nian.Ha’u hakarak hahú hodi kumprimentu ba ema hotu ne’ebé partisipa iha serimónia ida-ne’e, liuliu Magnífiku Reitór DIT, Álvaro Menezes Amaral, no Komunidade Akadémika tomak DIT nian, hanesan Dirijente, Dosente no Estudante sira husi Institutu ida-ne’e nian.Maske akontese tinan-tinan, serimónia graduasaun sai nafatin loron importante ba komunidade akadémika, tanba ida-ne’e reprezenta dosente no estudante sira-nia susesu husi Instituisaun Ensinu Superiór nian. Graduasaun ba rekursu umanu ne’ebé kualifikadu reprezenta mós motivu ksolok no esperansa ba ita-nia Nasaun. Ho razaun ida-ne’e, lori hau-nia naran rasik no lori Instituisaun Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura nia naran, ha’u hakarak felisita estudante sira ne’ebé ohin loron remata sira-nia perkursu escolar no akadémiku. Hau-mos hakarak hato’o felisitasaun ba komunidade akadémika DIT nian, liuliu ba dirijente, dosente no funsionáriu sira hotu. Iha biban ida-ne’e, hau hato’o dala ida tán hau-nia parabéns ba estudante sira, tanba hanesan estudante, iha ona motivasaun, esforsu no talentu hodi enfrenta difikuldade sira no aprende husi ezijénsia sira hodi konsegue konklui ka remata imi-nia estudu ho susesu.Maibé, hau mó sei la haluha atu fó parabéns mós ba imi-nia família, tanba sira mak fó nafatin apoiu durante imi-nia perkursu akadémiku no sai parseiru importante ne’ebé fundamentál ba imi-nia susesu.Kada estudante ne’ebé estuda iha instituisaun sira ensinu superior oin-oin, iha família, ne’ebé ho esperansa ba futuru, halo esforsu hotu atu asegura kondisaun nesesáriu sira hodi ikus mai imi hetan susesu iha perkursu akadémiku nian.Exelénsia Señora no Señór sira, mak ha’u respeituIta tenke rekoñese duni katak independénsia nasionál oferese ba jerasaun atuál oportunidade edukasaun barak tebes duké jerasaun sira mai husi iha tempu ne’ebá, liuliu ba nível ensinu superior. Ida-ne’e akontese tambá Governu sira (I to’o VIII Governu Konstitusionál) hafoin restaurasaun independénsia to’o agora dadaun iha nafatin konsiénsia katak, atu kumpri sira-nia promesa hodi halo dezenvolvimentu ba ita-nia povu, tenke haluan asesu ba ensinu superiór. Bainhira Ita-nia foin-sa’e sira iha ona kbiit no kompeténsia maka ita bele transforma Timor-Leste sai nuudar nasaun ho ekonomia dinámika, diversifikada no sustentável, atu lori prosperidade ba ita hotu nia moris. Ha’u hakarak aproveita oportunidade ne’e, atu felisita mós Magnífiku Reitór DIT, dirijente, dosente no funsionáriu sira hotu, tanba fasilita no jere ona kondisaun aprendizajen ne’ebé adekuadu to’o estudante sira hetan susesu duni, maske ita hasoru hela dezafiu boot hanesan ezemplu, pandemia COVID-19. Pandemia COVID-19 hamosu ona impaktu negativu hodi suspende aula prezensiál sira no implementa tiha fali sistema ensinu-distánsia durante fulan balun. Hatutan tán katak, modalidade ensinu-distánsia ida ne’e la iha paíz ida mak preparadu hodi implementa modalidade ida-ne’e. Maske nune’e ba, instituisaun sira ensinu superiór nasionál nian hatudu duni sira-nia kapasidade rezilénsia no iha kompromisu hodi hala’o nafatin formasaun no ohin loron ita bele asiste ba graduasaun husi estudante sira-ne’e, ne’ebé representa esforsu husi kombinasaaun entre metodologia ensinu-distánsia no aula prezensiál. Tanba ne’e ha’u hakarak husik hela liafuan agradesimentu ba Magnífiku Reitór no Prezidente sira husi Instituisaun Ensinu Superiór Públika no Privada sira tanba iha korajen no empeñu ne’ebé ita-boot sira hatudu hodi hasoru konstranjimentu ne’ebé rezulta husi pandemia.Importante atu salienta katak, Governu Konstitusionál ba Daualuk (VIII) implementa nafatin medida sira hodi apoiu instituisaun sira husi ensinu superiór, liuliu:• Izensaun ba Pagamentu Propinas to’o limite $150,00 (dólar atus ida limanulu) ba estudante sira husi instituisaun ensinu superiór públika no privada sira, ne’ebé hala’o ona inskrisaun iha semestre dahuluk no daruak iha tinan-2021.• Fasilita Liña Internét iha instituisaun sira ensinu superiór privada, atu sira bele hetan asesu internét, liu-liu ba dosente no estudante sira hodi halo peskiza no hadi’ak sira-nia kompeténsia; • Implementasaun Liña Kréditu “Ensinu Superior Kualidade +” destina ba instituisaun ensinu superiór privada sira atu fasilita asesu kréditu bonifikadu hodi bele hadi’ak kualidade infraestrutura no rekursu umanu hanesan dosente sira, hodi bele fasilita prosesu ensinu-aprendizajen ho kualidade ba sira-nia estudante. Nune’e, wainhira sira gradua, sira mós bele hetan asesu ba merkadu traballu. Hakarak informa katak lejizlasaun nesesáriu atu implementa medida ida-ne’e aprova ona no iha ona prosesu finalizasaun akordu ho BNCTL atu instituisaun sira aprezenta sira-nia proposta iha tempu badak nia laran.• Implementasaun Bolsa Estudu Hakbiit destina ba estudante sira ne’ebé maihosi família karensiada (Kbiit-Laek) ne’ebé hala’o estudu iha instituisaun ensinu superiór públika no privada sira nian. Iha tinan-2021, implementa ona bolsa hamutuk 910 (fahe 500 ba UNTL no IPB, no 410 ba instituisaun privada sira) no iha tinan-2022, MESSK sei implementa Bolsa Estudu Hakbiit foun hamutuk 1000 (rihun ida). • Implementasaun Bolsa Estudu ba Dosente sira Instuituisaun Ensinu Superior privada sira. Iha fulan-dezembru tinan-2021, MESSK hahú ho rekrutamentu ba dosente sira hamutuk ema nain 56, ho objetivu atu halo Estudu Pós-Graduadu hanesan Mestradu no Doutoramentu prioritáriamente ba paíz CPLP nian. Ha’u hakarak informa tan katak Governu Konstitusionál Daualuk (VIII) hatudu interesse boot, atu iha tinan-2022 hahú hala’o diskusaun hodi kria Fundu Empréstimu ida ba estudante sira. Fundu ne’e ho hanoin ida atu encoraja Banku Komersiál sira bele fó-empréstimu osan ho taxa ne’ebé kiik-oan ba foin-sa’e no ba dosente sira-ne’ebé hakarak kontinua sira-nia estudu, to’o sira-nia graduasaun. Proposta ida-ne’e hanesan rekomendasaun ida ne’ebé maihosi Kongresu Nasionál Edukasaun ba datoluk (3.º) nian, ne’ebé mak envolve líder nasionál eminente sira, akadémiku sira, sosiedade sivil no igreja. Kestaun ne’e sei diskuti alargadu ho komponente hotu husi ensinu superior nian, liu-liu Konsellu Reitores, nomós sei envolve sosiedade sívil no banku komersiál.Setór ensinu superiór ne’e fundamentál duni hodi forma rekursu umanu ho perfíl ne’ebé iha kompeténsia nesesária, atu ita-nia sosiedade dezenvolve-an liután no moris iha prosperidade nia laran. Hanesan Malcolm X, nu’udar sidadaun amerikanu no ativista ba direitus umanus, afirma: “A educação é o nosso passaporte para o futuro, pois o amanhã pertence às pessoas que se preparam hoje” (Edukasaun mak ita-nia pasaporte ba futuru, loron-aban ne’e pertense ba ema sira ne’ebé prepara-an daudauk ona hahú ohin). Ne’e siginifika katak edukasaun ne’ebé ho kualidade, ne’e fundamentál tebes atu garante futuru ida ne’ebé di’akliu, tamba lahó rekursu umanu ne’ebé kualfikadu, ita la bele halo mudansa nesesária iha ita-nia sidadaun sira-nia moris no ita mós la bele asegura sustentabilidade no dezenvolvimentu ida ne’ebé di’akliu ba ita-nia nasaun iha futuru. Tanba ida-ne’e, presiza fó-apoiu nafatin ba Instituisaun ensinu superiór sira-nia esforsu, hodi bele konsolida, estimula méritu akadémiku no valoriza abilidade no talentu.Exelénsia Señora no Señór sira, mak há’u respeituHa’u sei la ko’alia barak tan iha intervensaun ne’e. Ha’u dezeju felisidade ba estudante sira ne’ebé ohin gradua. Hein katak imi hotu sei hetan susesu nafatin iha imi-nia vida pesoál no mós vida profisionál. Maske imi hotu sei ba hasoru dezafiu no konstranjimentu oioin, imi tenke aten-barani nafatin atu luta no esforsu-an atu konkretiza imi-nia ambisaun, no atinji imi-nia objetivu sira.Liuliu, mak imi tenke hatudu iha realidade imi-nia moris lorloron nian, sa’ida mak imi aprende tiha ona durante tinan barak iha imi-nia formasaun no hein katak imi bele implementa lolós tuir nia dalan hanesan hakerek ona iha lema husi DIT nian: “Matenek hodi Servi”.Obrigadu barak!

0Shares