July 27, 2024

Intervensaun S. Exa. Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura iha Serimónia Graduasaun ba Dasanaluk-resin-tolu (XIII) husi Institutu Superiór Kristál

Señór Membru Parlamentu Nasionál sira

Señór Membru Governu sira

Eselentísimu Señór Prezidente-Ezekutivu Fundasaun Kristál

Magnífiku Reitór Institutu Superiór Kristál

Eselentísimu Dirijente, Dosente no estudante Institutu Superiór Kristál

Estimadu estudante Graduadu no família siraSeñora no Señór sira

Nu’udar Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, sai hanesan onra boot ida hodi mai marka prezensa iha Serimónia Gradusaun ba Dasanaluk-resin-tolu (13.ª) husi Institutu Superiór Kristál ne’ebé mak hala’o iha fatin ida-ne’e.

Ha’u hakarak hahú ha’u-nia intervensaun hodi kumprimenta partisipante no konvidadu sira hotu, liuliu ha’u-nia saudasaun espesiál ba Prezidente-Ezekutivu Fundasaun Kristál, Dr. Agostinho dos Santos Gonçalves, no Magnífiku Reitór Institutu Superiór Kristál, Dr. Sebastião Pereira.

Iha biban ida-ne’e, Ha’u hakarak aprezenta mós há’u-nia kumprimentus ba komunidade akadémika Institutu Superiór Kristál, liu-liu ba Vise-Reitór, Dekanu, Dosente no estudante sira. Ohin, loron ida ksolok ba graduadu no sira-nia família, maibé nuudar mós loron esperansa ba ita-nia Nasaun, tanba hahú ohin ba oin, ita aumenta tan ona ita-nia rekursus umanus ne’ebé mak kapasitadu no graduadu.

Serimónia ida-ne’e reprezenta susesu ba ema hotu ne’ebé, direta no indiretamente, fó apoiu ba perkursu akadémiku ba estudantes sira ne’ebé ohin loron bele realiza sira-nia graduasaun. Tamba ida-ne’e maka, há’u fó hau’-nia parabéns ba dirijente, dosente no estudante sira ne’ebé haknaran a’an iha Institutu Superiór Kristál nian.

Ha’u hakarak felisita estudante graduadu sira, tambá imi bele hatudu ona imi hotu nia motivasaun, kapasidade, esforsu no talentu durante imi-nia perkursu akadémiku, hodi bele hakat liu difikuldade, no imi aprende ho susesu duni, koñesimentu ne’ebé dosente sira transmiti ba imi hotu.

Parabéns mós ba imi-nia família tanba fó apoiu ona ba imi durante perkursu akadémiku, tambá família mak sai hanesan elementu fundamentál ba imi-nia susesu. Estudante ida-idak maihusi família ne’ebé iha esperansa ba futuru, tan família halo ona sakrifísiu no esforsu barak hodi asegura kondisaun nesesária, atu imi hetan ona susesu iha perkursu akadémiku ida-ne’e. Tamba ne’e, parabéns ba estudante graduadu sira no ba imi-nia família hotu.

Eselénsia, Señora no Señór sira mak há’u respeitu

Ita-nia nia vizaun ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál nian ida mak hanaran Kapitál Sosiál ne’ebé mak sita liafuan hanesan tuir mai ne’e: “A verdadeira riqueza de qualquer Nação é a força do seu povo. A maximização da saúde, educação e qualidade de vida gerais do povo timorense é essencial para se conseguir uma Nação justa e desenvolvida”.

Ne’e atu dehan katak (kualkér Nasaun nia rikusoin loloos mak nia povu nia forsa. Maksimizasaun ba saúde, edukasaun no kualidade vida ba povu Timor tomak nian, ida-ne’e mak sai esensiál tebes hodi bele harii Nasaun ida justa no dezenvolvida).

Bainhira ita hakarak konkretiza vizaun ida-ne’e, no mós hakarak garante sustentabilidade iha ita-nia Nasaun, ita presiza setór edukasaun prodús rekursu umanu ho kualifikasaun ne’ebé a’as no iha abilidade atu prodús koñesimentu foun kona-ba ita-nia realidade hanesan nia área geofízika, biolójika, sosiál no kulturál.

Ho razaun ida-ne’e, Governu Konstitusionál Daualuk (VIII) ninia preokupasaun prinsipál mak, hadi’ak nafatin kualidade iha ensinu superiór to’o ohin loron.

Maske hasoru konstranjimentu durante mandatu, hahú kedas iha tinan-2018 to’o ohin loron ita tama ona tinan 2022, hanesan krize polítika, orsamentu ne’ebé xumba iha Parlamentu iha tinan-2020, pandemia COVID-19 no dezastre natural, Governu kontinua implementa nafatin medida ne’ebé bele kontribui atu kontinua halo mudansa ba paradigma kualidade ensinu superiór Timor-Leste nian. Nune’e, ha’u hakarak fahe ho imi hotu, medida balu ne’ebé implementa tiha no fó impaktu hodi hadi’ak kualidade setór ensinu superiór, ba médiu no longu prazu, mak hanesan:

• Aprovasaun, liuhosi Rezolusaun Konsellu Ministrus, kona-ba Polítika Nasionál Ensinu Superiór;

• Aprovasaun Rejime Jurídiku ba Kurríkulu Padraun Nasionál;

• Implementasaun Liña Kréditu “Ensinu Superiór Kualidade +’’ ba Instituisaun sira Ensinu Superiór Privada, ne’ebé hau husu Instituisaun ida-ne’e bele mós aplika;

• Lansamentu ofisiál ba Projetu Sidade Universitária Aileu hosi S. Exa. Primeiru-Ministru RDTL.

• Aprovasaun ba prosesu aprovizionamentu ba hahú konstrusaun foun fazeadamente ba Institutu Politékniku Betano.

• Aprovasaun ba Kadernu Enkargu hodi fó lisensa ba Instituisaun foun sira iha Ensinu Superiór nian.

• Reforsa kondisaun servisu ba Ajénsia Nasionál ba Avaliasaun no Akreditasaun Akadémika (ANAAA).

• Reforsa kondisaun servisu ba Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia nian.

• Implementasaun Bolsa Estudu Pós-graduadu ba dosente sira hosi Instituisaun sira Ensinu Superiór Privada nian bá nasaun sira CPLP. Daudauk ne’e, dosente hamutuk ema nain 56 iha ona prosesu selesaun no ita hein katak, to’o tinan 2023, sei atribui tan bolsa de estudu hamutuk liu husi 100 (atus ida) ba dosente sira husi Institusaun Ensinu Superiór Privada sira hotu.

Preokupasaun seluktan, ne’ebé Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura iha hela, maka hanesan nesesidade atu asegura igualdade no oportunidade bele hetan asesu ba ensinu superior. Ida-ne’e sai hanesan justisa sosiál ba ema hotu. Ita lakohi atu akontese katak ema timoroan sira ne’ebé matenek no preinxe méritu akadémiku, labele kontinua sira-nia estudu iha nível superiór tan de’it la iha rendimentu husi sira-nia família.

Ho razaun ida-ne’e, ha’u hakarak salienta tan katak Governu Konstitusionál Daualuk (VIII) ida-ne’e hatu’ur Programa Bolsa Hakbiit, ne’ebé mak destina ba estudante sira ne’ebé mai husi família kbiit-laek, maibé sira iha kapasidade méritu hanesan temi ona iha leten.

Iha tinan-2021 atribui tiha bolsa hamutuk ba estudante 910 no ba tinan-2022, iha ona prosesu atu implementa tan bolsa Hakbiit foun hamutuk ba estudante 1.000. Objetivu principal maka iha tinan 2023 ita bele atinji atribuisaun hamutuk Bolsa Hakbiit ba estudante 3.000. Hakarak informa mós katak, iha tinan-2022, ita sei atribui tan bolsa parsiál hamutuk 1.000 atu bele loke dalan ba ema barak liu tan maka bele hetan asesu ba ensinu superior, liuliu ba instituisaun ensinu superior privada sira.

Programa ida-ne’e sei kontinua iha tinan- 2023 hodi atribui liu tan 1.000 Bolsa Parsiál.

Ha’u mós hakarak salienta katak, iha tinan 2021, tanba impaktu negativu sira ne’ebé maihusi pandemia COVID-19, Governu Konstitusionál Daualuk (VIII) ida-ne’e implementa tiha ona medida apoiu sósioekonómiku balun atu fó apoiu ba estudante no instituisaun Ensinu Superiór públika no privada sira, liuliu:

• Izensaun ba Pagamentu Propinas to’o limite $150,00 (dólar atus ida limanulu) ba estudante sira husi instituisaun ensinu superiór públika no privada sira, ne’ebé hala’o ona inskrisaun iha semestre dahuluk no daruak iha tinan-2021.

• Atribuisaun pulsa ho valór dolar amerikanu tolunulu ($30) ba estudante ida-idak atu fasilita sira-nia asesu ba internet ho objetivu atu bele akompaña eskola sira iha rejime distánsia.

• Fasilita Liña Internét iha instituisaun sira ensinu superiór privada, atu sira bele hetan asesu internét, liu-liu ba dosente no estudante sira hodi halo peskiza no hadi’ak sira-nia kompeténsia.

Eselénsia, Señora no Señór sira mak há’u respeitu

Ita tenke rekoñese katak independénsia nasionál fó dalan barak liu tan ba jerasaun foun sira hodi hetan oportunidade asesu ba edukasaun kompara ho tempu okupasaun, liuliu iha nível ensinu superior. Razaun maka Timor-Leste ninia governasaun hafoin independénsia, iha daudauk ona konsiénsia, katak, atu kumpri ita-nia promesa ba dezenvolvimentu ba ita-nia povu, tenke haluan no haklean asesu ba edukasaun liu-liu iha área ensinu superiór.

Juventude ho nível kompeténsia elevadu de’it mak ita sei bele transforma Timor-Leste sai nu’udar Nasaun ne’ebé iha ekonomia ida dinámiku no diversifikadu, nomós prodús prosperidade ba ita hotu.

Ita-nia joven sira nuudar jerasaun ba futuru Nasaun nian, no sira-nia kontribuisaun sei transforma no dezenvolve ita-nia paíz. Hanesan famozu edukadór brazileiru, Paulo Freire afirma katak, “Educação não transforma o mundo. Educação muda as pessoas. Pessoas transformam o mundo”. Ne’e signifika katak (edukasaun la transforma mundu. Edukasaun muda ema nian hanoin hodi nune’e ema bele halo transformasaun ba mundu.)

Ne’e signifika katak edukasaun nia papel maka forma rekursu umanu kualifikadu no bainhira tama ba iha merkadu traballu, sei kontribui hodi muda sosiedade. Tamba ne’e, Timor-Leste tenke aposta ba formasaun kualifikadu ba rekursu umanu, atu nune’e ita bele atinji meta ne’ebé estabelese ona iha Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu Nasionál.

Eselénsia, Señora no Señór sira,

Ha’u sei la hanaruk tan ha’u-nia intervensaun ida-ne’e. Estudante graduadu sira, hahú ohin, bele partisipa ona iha dezenvolvimentu nasaun ne’e nian ho sentidu responsabilidade, servisu no esforsu, maibé mós tenke ho entuziasmu, motivasaun no alegria.

Ha’u hein katak imi bele aplika lema hosi Institutu Superiór Kristál: “ Saber é Progredir” (Liuhosi matenek maka bele haburas). Ha’u hein katak imi sei aplika koñesimentu hotu ne’ebé imi aprende durante imi-nia perkursu profisionál atu nune’e imi-nia karreira profisionál bele buras nomós tulun ita-nia nasaun sai buras liu hodi to’o ba asegura dezenvolvimentu sustentável.

Ha’u hakarak salienta tan katak, kontribui ba prosesu dezenvolvimentu nasionál ne’e hanesan iha mós espíritu inisiativa no empreendedorizmu atu hetan oportunidade foun ba negósiu nian. Sai empreendedór no kria negósiu rasik, tenke sai objetivu ba kada graduadu, tamba Governu la iha posibilidade atu oferese empregu ba graduadu hotu.

Atu remata, ha’u dezeju ksolok wa’in ba graduadu sira, hodi nune’e imi iha susesu barak liután iha vida pesoál no profisionál. Maske imi sei hasoru dezafiu no konstranjimentu barak, imi tenke iha korajen nafatin, luta no esforsa-an atu konkretiza imi-nia ambisaun no atinji imi-nia objetivu sira.

Obrigadu Barak!

0Shares