May 12, 2024

Diskursu hosi S. Exa. Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura iha serimónia graduasaun ba finalista sira iha UNITAL – Loron-15 jullu 2022

Señór Membru Parlamentu Nasionál sira

Señór Membru Governu sira

Señór Prezidente Fundasaun FUNATIL (Fundação de Aswa’in Timor Lorosa’e)

Señór Magnífiku Reitór UNITAL,

Señór Vise-Reitór, Dekanu no autoridade akadémika sira,

Señór Prof. Doutor Edmundo Viegas,

Señór no señora finalista sira,

Estimadu konvidadu, Señór no señora sira,

Uluk nanain ha’u hakarak hato’o katak, sai hanesan onra boot ida mai hau, nuudar Ministru Ensinu Superior,Siénsia no Kultura, partisipa iha Serimónia Graduasaun Universidade Oriental de Timor Lorosa’e (UNITAL).

Hau hakarak aprezenta hau nian kumprimentus ba Prezidente Fundasaun FUNATIL, ba Magnífiku Reitor, Vice-Reitor, Dekanu, Vise-Dekanu, Dosente, Funsionáriu no Estudante sira no mós ba komunidade edukativa hotu husi instituisaun ida ne’e.

Ha’u mós hakarak hato’o ba graduadu sira katak, importante ba ita-boot sira kaer metin nafatin objetivu atu sai traballadór ka servisu nain ne’ebé kompetente no sai mós sidadaun ne’ebé ativu no disponível atu kontribui ba hadi’ak ita-nia sosiedade.

Imi tenke hatene katak, ohin-loron, instituisaun barak, hanesan empreza, organizasaun governamentál ka naun governamentál sira valoriza no promove tebes ema ne’ebé dedika-an no gosta aprende. Ho razaun ida-ne’e, imi tenke pró-ativu iha imi-nia dalan hafoin sai hosi universidade ne’e no hatudu ba sosiedade katak imi iha kbiit di’ak tebes, ne’ebé mak aprende no hetan ona husi instituisaun ida-ne’e.

Tuirmai, ha’u mós hakarak hato’o ha’u-nia felisitasaun ba finalista sira-nia família, tanba ha’u hatene katak família nia apoiu nu’udar elementu fundamentál ba susesu eskolár.

Hosi estudante sira ne’ebé frekuenta ensinu superiór iha instituisaun sira, iha estudante sira ne’e ida-idak nia kabás, iha hela mehi hosi família ne’ebé hakarak haree atu loron ida ninia oan, mane ka feto ida, hetan susesu. Ho razaun ne’e maka, família halo esforsu máximu atu sira-nia oan iha kondisaun atu manán dezafiu no bele ramata sira-nia formasaun.

Ita-nia povu iha esperánsa no fiar ho fuan-laran tomak, katak loron ida sei hetan futuru di’ak no ita tenke transforma esperánsa fiar ne’e sai fonte inspirasaun ba ema hotu. Ida-ne’e hanesan fonte inspirasaun ba ema hotu, liu-liu ba estudante sira, universidade sira no mós ba Governu rasik.

Ha’u mós hakarak felisita Magnífiku Reitór, Dekanu, Dosente no funsionáriu sira iha UNITAL, tanba bele kria ona kondisaun pedagójika, administrativa no lojístika ba estudante sira ne’ebé ohin halo graduasaun remata kursu ho susesu.

Serimónia ida ohin simboliza mós traballu ne’ebé hala’o hosi UNITAL tanba universidade kria ona kondisaun aprendizajen adekuadu no motiva estudante sira durante tinan haat nia laran, hodi bele frekuenta ho susesu kursu ne’ebé sira rasik hili.

Susesu ida-ne’e mai hosi rezultadu servisu-hamutuk no artikuladu entre Reitoria, Dosente, funsionáriu no estudante sira. Ho razaun ida-ne’e maka ha’u mós hakarak hato’o felisitasaun ba komunidade akadémika tomak.

Tuir ha’u hatene, susesu hosi graduasaun ida-ne’e nu’udar susesu hosi komunidade tomak UNITAL nian no, kada grupu estudante ne’ebé gradua nu’udar misaun ida ne’ebé instituisaun ida-ne’e halo ona, tanba konkretiza duni objetivu hodi kria oportunidade edukativa ba ita-nia foinsa’e sira.

Ha’u hakarak konfirma ba ita-boot sira, katak Governu sei kontinua halo kooperasaun ida onestu, leál, solidáriu ho instituisaun ensinu superior sira hotu, inklui UNITAL, atu hadi’ak kualiade iha proesu aprendizájen. Ita hotu hatene katak liuhosi hadi’ak nafatin kualidade akadémika maka ita sei hetan estudante ne’ebé prepara-an didi’ak ho kompeténsia hodi enfrenta ejijénsia hosi merkadu kompetitivu ne’ebé mak sempre iha mudansa.

Eselénsia, Señora no Señór sira mak há’u respeitu

Bainhira ita komemora serimónia graduasaun ba estudante sira-ne’ebé ohin partisipa iha-ne’e, ita mós la bele haluha katak, iha estudante sira-ne’ebé la konsege remata tanba hasoru difikuldade iha dalan-klaran, nomós tanba la iha tempu, la iha orientasaun vokasionál ka sira la iha perfíl adekuadu ba kursu ne’ebé sira foti.

Bainhira ita tau-hamutuk sistema hosi instituisaun hotu-hotu, ita bele haree kona-ba dadus ne’ebé hatudu katak estudante barak tebes ne’ebé matríkula tiha, maibé la remata sira-nia kursu.

Ne’e atu dehan katak, soe-tempu no rekursu saguati de’it, no ida-ne’e triste tebes mai ita hotu. Triste ba estudante sira tanba la atinji sira-nia objetivu, triste ba universidade, ne’e hatudu katak ladún iha efisiénsia interna ba ninia formasaun, no mós triste ba sosiedade tomak, ne’e hatudu katak ema kualifikadu ladún barak.

Tamba sa ha’u dehan nune’e? Tamba iha estudante sira mak universidade bele existe.

Nune’e ita tenke halo esforsu ba buat hotu atu ikusmai estudante sira bele susesu. Ha’u fiar katak, wainhira ensinu superiór buras bá oin nafatin, sei hamenus númeru estudante sira ne’ebé dezisti, abandona no la iha susesu, nomós ita sei lori estudante barak liután hodi hala’o graduasaun. Ne’e mak ita-nia dezafiu ka meta.

Eselénsia, Señora no Señór sira mak há’u respeitu

Ha’u hakarak kumprimenta no felisita mós Prof. Doutór Edmundo Viegas, ba Oratio Sapiéntia ne’ebé nia halo iha-ne’e.

Graduasaun ba ninia estudante sira, hanesan momentu ne’ebé importante ba kualkér instituisaun akadémika. Ho razaun ida-ne’e, ha’u hakarak agradese tebes ba UNITAL, tanba fó konvite mai ha’u hodi hola-parte iha serimónia ida-ne’e, ne’ebé sai onra boot tebes mai ha’u, nu’dar Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura.

Ha’u hakotu ha’u-nia intervensaun, ho hato’o ksolok-wa’in tomak ba finalista sira, iha perkursu ne’ebé imi sei hala’o. Ha’u hakarak apela ka enkoraja UNITAL atu kontinua nafatin hadi’ak kualidade akadémika iha instituisaun ida-ne, atu garante ba futuru Timor-Leste ida di’ak liu! Kualidade Edukasaun mak Futuru ba Nasaun!

Obrigadu Barak!

0Shares