May 6, 2024

๐——๐—ถ๐˜€๐—ธ๐˜‚๐—ฟ๐˜€๐˜‚ ๐—ถ๐—ต๐—ฎ ๐—ฆ๐—ฒ๐—ฟ๐—ถ๐—บรณ๐—ป๐—ถ๐—ฎ ๐—š๐—ฟ๐—ฎ๐—ฑ๐˜‚๐—ฎ๐˜€๐˜‚๐—ฎ๐—ป ๐—œ๐—ฃ๐—• ๐—ป๐—ถ๐—ฎ๐—ป โ€“ ๐—น๐—ผ๐—ฟ๐—ผ๐—ป-๐Ÿฎ๐Ÿฑ, ๐—ณ๐˜‚๐—น๐—ฎ๐—ป-๐—”๐—ด๐—ผ๐˜€๐˜๐˜‚ ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿฎ

๐‘ฌ๐’™๐’†๐’รฉ๐’๐’”๐’Š๐’‚ ๐‘ด๐’†๐’Ž๐’ƒ๐’“๐’– ๐‘ท๐’‚๐’“๐’๐’‚๐’Ž๐’†๐’๐’•๐’– ๐‘ต๐’‚๐’”๐’Š๐’๐’รก๐’

๐‘ฌ๐’™๐’†๐’รฉ๐’๐’”๐’Š๐’‚ ๐‘ด๐’†๐’Ž๐’ƒ๐’“๐’– ๐’”๐’Š๐’“๐’‚ ๐‘ฝ๐‘ฐ๐‘ฐ๐‘ฐ ๐‘ฎ๐’๐’—๐’†๐’“๐’๐’–

๐‘ฒ๐’๐’๐’”๐’•๐’Š๐’•๐’–๐’”๐’Š๐’๐’รก๐’ ๐‘บ๐’†รฑรณ๐’“ ๐‘ท๐’“๐’†๐’›๐’Š๐’…๐’†๐’๐’•๐’† ๐‘ฒ๐’๐’๐’”๐’†๐’๐’๐’– ๐‘ฑ๐’†๐’“รก๐’ ๐‘ฐ๐’๐’”๐’•๐’Š๐’•๐’–๐’•๐’– ๐‘ท๐’๐’๐’Š๐’•รฉ๐’Œ๐’๐’Š๐’Œ๐’– ๐‘ฉ๐’†๐’•๐’‚๐’๐’

๐‘บ๐’†รฑรณ๐’“ ๐‘ด๐’‚๐’ˆ๐’รญ๐’‡๐’Š๐’Œ๐’– ๐‘ท๐’“๐’†๐’›๐’Š๐’…๐’†๐’๐’•๐’† ๐‘ฐ๐’๐’”๐’•๐’Š๐’•๐’–๐’•๐’– ๐‘ท๐’๐’๐’Š๐’•รฉ๐’Œ๐’๐’Š๐’Œ๐’– ๐‘ฉ๐’†๐’•๐’‚๐’๐’

๐‘บ๐’†รฑรณ๐’“ ๐‘ท๐’“๐’†๐’›๐’Š๐’…๐’†๐’๐’•๐’† ๐‘จ๐’–๐’•๐’๐’“๐’Š๐’…๐’‚๐’…๐’† ๐‘ด๐’–๐’๐’Š๐’”รญ๐’‘๐’Š๐’– ๐‘ด๐’‚๐’๐’–๐’‡๐’‚๐’‰๐’Š

๐‘บ๐’†รฑรณ๐’“ ๐‘ด๐’‚๐’ˆ๐’รญ๐’‡๐’Š๐’Œ๐’– ๐’”๐’Š๐’“๐’‚ ๐’๐’/๐’Œ๐’‚ ๐’“๐’†๐’‘๐’“๐’†๐’›๐’†๐’๐’•๐’‚๐’๐’•๐’† ๐’”๐’Š๐’“๐’‚ ๐’‰๐’๐’”๐’Š ๐‘ฐ๐’๐’”๐’•๐’Š๐’•๐’–๐’Š๐’”๐’‚๐’–๐’ ๐‘ฌ๐’๐’”๐’Š๐’๐’– ๐‘บ๐’–๐’‘๐’†๐’“๐’Šรณ๐’“ ๐’‘รบ๐’ƒ๐’๐’Š๐’Œ๐’‚ ๐’๐’ ๐’‘๐’“๐’Š๐’—๐’‚๐’…๐’‚

๐€๐๐ฆ๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐š๐๐จ๐ซ ๐‘ด๐’–๐’๐’Š๐’”รญ๐’‘๐’Š๐’– ๐‘ด๐’‚๐’๐’–๐’‡๐’‚๐’‰๐’Š

๐‘บ๐’†รฑ๐’๐’“๐’‚ ๐’๐’ ๐’”๐’†รฑรณ๐’“ ๐’”๐’Š๐’“๐’‚,

Haโ€™u hakarak hahรบ haโ€™u-nia intervensaun hodi dehan katak, neโ€™e sai onra ida mai haโ€™u, nuโ€™udar Ministru Ensinu Superiรณr, Siรฉnsia no Kultura, partisipa iha serimรณnia graduasaun ba dala datoluk husi Institutu Politรฉkniku Betano nian.

Haโ€™u hakarak mรณs, iha biban ida neโ€™e, haotโ€™o haโ€™u-nia kumprimentus ba Prezidente no Membru sira husi Konsellu Jerรกl, Magnรญfiku Prezidente no direjente sira IPB nian no autoridade lokรกl hotu neโ€™ebรฉ mak marka-prezensa iha-neโ€™e.

Haโ€™u hakarak mรณs kumprimenta komunidade akadรฉmika IPB, hanesan dosente sira, estudante no funsionรกriu sira.

Exelรฉnsia, seรฑora no seรฑรณr sira,

Hanesan haโ€™u dehan ona, katak, ida-neโ€™e sai nuโ€™udar onra boot ida marka prezensa iha-neโ€™e, tamba serimรณnia graduasaun ba estudante finalista sira, hanesan momentu neโ€™ebรฉ gratifikante tebes iha vida instituisaun akadรฉmika. Serimรณnia graduasaun reprezenta momentu importante ba ita-nia paรญs, tanba IPB sai nuโ€™udar Instituisaun รบnika ida hosi ensinu superiรณr pรบbliku neโ€™ebรฉ lesiona ka hanorin kursu iha รกrea politรฉknika.

Iha-neโ€™e oferese kursu sira ba รกrea profisionalizante, ho objetivu prinsipรกl atu transmiti ba formandu sira kompetรฉnsia โ€œsaber-fazerโ€. Karaterรญsitka neโ€™e, hanesan baze fundamentรกl hodi tau ekilรญbriu ka balansu ba sistema nasionรกl ensinu superiรณr nian, tamba aleindรฉ, kursu sira iha nรญvel universidade, ita-nia paรญs presiza iha instiuisaun sira neโ€™ebรฉ oferese formasaun neโ€™ebรฉ prepara estudante ho kompetรฉnsia hodi fo garante boot ba taxa empregabilidade.

Ensinu superiรณr Timor nian, moris tiha ona iha tinan ruanulu nia laran, ohin-loron, 95% hosi kursu superiรณr sira neโ€™ebรฉ funsiona ona, oferese programa graduasaun (baxarelatu no lisensiatura). Iha parte seluk fali, instituisaun sira ladรบn iha oferta edukativa barak ba kursu pรณs-graduasaun no formasaun profissionalizante (profisaun espesializadu) ka politรฉkniku, neโ€™ebรฉ iha liu orientasaun prioritรกria hodi tama lalais ba merkadu traballu.

Ensinu neโ€™ebรฉ oferese iha ita-nia instituisaun sira ensinu superiรณr, barakliu maka, jenรฉriku, abstratu no bazeia ba transmisaun konteรบdu no laโ€™รณs akizisaun ba kompetรฉnsia. Biblioteka, laboratรณriu, ofisina, estรกjiu kurrikulรกr sai nafatin komponente neโ€™ebรฉ ladรบn utiliza iha prosesu formativu.

Haree ba preokupasaun boot ho artikulasaun diโ€™ak entre edukasaun no dezenvolvimentu, no buka enfrenta lalais kestaun kona-ba dezempregu ba graduadu sira, VIII Governu Konstitusionรกl, iha รกmbitu Polรญtika Nasionรกl ba Ensinu Superiรณr, kria ona medida lubun ida, neโ€™ebรฉ ho objetivu atu fรณ konteรบdu profisaun servisu espesializadu no vokasionรกl ba formasaun sira iha ensinu superiรณr.

Hanesan ezemplu, ita aprova ona Dekretu-Lei neโ€™ebรฉ estabelese Kurrรญkulu Padraun Nasionรกl ba Ensinu Superiรณr, neโ€™ebรฉ defende prinsรญpiu ba formasaun iha ensinu superiรณr hodi haree liu ba kompetรฉnsia sira. Ita mรณs investe ona, hahรบ kedas iha tinan-2019, hodi konsolida Institutu Politรฉkniku Betano, neโ€™ebรฉ prevee hela ona konstrusaun ba instalasaun fasilidade foun IPB nian.

Haโ€™u mรณs hakarak salienta katak, ita lansa tiha ona, iha fulan-jullu, progama estรกjiu profisionรกl ba mellรณr graduadu hosi Instituisaun Ensinu Superiรณr nasionรกl sira nian. Medida sira-neโ€™e hotu ho objetivu atu hadiโ€™ak kualidade ensinu superiรณr no promove empregabilidade ba graduadu sira.

Exelรฉnsia, seรฑora no seรฑรณr sira,

Paรญs barakliu neโ€™ebรฉ dezenvolvidu ona hanesan iha Europa, Estadus Unidus nomรณs รzia, sira tau liu prioridade no atensaun ba formasaun politรฉknika no profisionalizante. Formasaun ho durasaun badak, espesializada no haree liu ba nesesidade merkadu traballu.

Ita-nia paรญs presiza loke tan kursu sira iha รกrea politรฉknika hodi promove maiรณr empregabilidade no kontribui atu iha kolabarasaun no ligasaun boot entre mundu akadรฉmiku no ajente ekonรณmiku. Ita tenke iha konsiensia katak, mundu ohin-loron moris ho mudansa teknolรณjika neโ€™ebรฉ konstante tebtebes. Realidade foun neโ€™e, iha konsiรฉnsia ba nรญvel perfรญl maundeobra espesializada neโ€™ebรฉ paรญs sira presiza. Ohin, bainhira ita aprende profisaun ida, la signifika katak ita-nia empregu nuudar garantia ba ita-nia moris tomak, tamba ho koรฑesimentu no kompetรฉnsia, ezijรฉnsia hodi ezerse profisaun neโ€™ebรฉ hanesan, sei muda iha tempu badak nia laran. Bainhira ita la iha karik baze sientรญfika neโ€™ebรฉ permiti ita hodi aprende filafali, ita sei la sobrevive iha merkadu traballu.

Instituisaun sira ensinu superiรณr presiza halo ezame konsiรฉnsia no husu ba ida-idak nia an, kona-ba sira-nia oferta formativa neโ€™e pertinente ka lae, relasiona ho tendรฉnsia merkadu traballu, oferese kurrrรญkulu neโ€™ebรฉ asegura ho efetivu kompetรฉnsia neโ€™ebรฉ presiza iha mundu profisionรกl ka lae. Ita presiza instituisaun sira neโ€™ebรฉ kapasita rekursu umanu ho kompetรฉnsia foun.

Hanesan psikรณlogu Jean Piaget afirma โ€œo principal objetivo da educaรงรฃo รฉ criar pessoas capazes de fazer coisas novas e nรฃo simplesmente repetir o que outras geraรงรตes fizeramโ€ (objetivu prinsipรกl ba edukasaun maka, kria ema sira ho kapasidade atu halo buat foun no laโ€™os deโ€™it, atu repete fali buat sรก mak jerasaun seluk halo tiha ona). Neโ€™e signifika katak, joven sira presiza adkiri kompetรฉnsia, atu ita-nia paรญs akompaรฑa konjuntura internasionรกl iha nรญvel inovasaun no teknolojia foun.

Exelรฉnsia, seรฑora no seรฑรณr sira,

Agora haโ€™u hakarak hatoโ€™o liafuan balu ba estudante finalista sira neโ€™ebรฉ ohin gradua. Haโ€™u hakarak felisita imi, tan iha tinan hirak kotuk ba, imi hili ona hodi frekuenta kusu iha IPB nomรณs ba imi-nia susesu iha perkursu akadรฉmiku, neโ€™ebรฉ ohin ramata ho serimรณnia graduasaun ida neโ€™e.

Haโ€™u mรณs hakarak husu ba imi, iha imi-nia vida, atu sai nuudar servisu-naโ€™in neโ€™ebรฉ kompetente, maibรฉ sai mรณs nuudar sidadaun ativu no prรณ-ativu, disponรญvel nafatin hodi kontribui ba sosiedade nia diโ€™ak.

Imi tenke iha konsiรฉnsia katak, ohin-loron, instiuisaun, empreza, organizasaun governamentรกl no laโ€™รณs governamental sira, valoriza liu ema sira neโ€™ebรฉ dedika-an no hakarak atu aprende nafatin. Tanba neโ€™e, haโ€™u husu ba imi, atu sai ema prรณ-ativu iha imi-nia dalan pรณs-universitรกria, hodi fรณ ba sosiedade buat diโ€™ak hotu neโ€™ebรฉ imi aprende ona iha institutu ida-neโ€™e.

Haree ba instituisaun katรณlika sira, be iha tradisaun neโ€™ebรฉ rigรณr no kualidade pedagรณjika ba ensinu, haโ€™u la iha dรบvida, imi sei halo buat barak ba sosisedade Timor nian.

Haโ€™u hakarak felisita imi hotu nia famรญlia neโ€™ebรฉ fรณ apoiu no kontribui ona ba imi-nia susesu iha estudu. Imi la bele haluha katak, imi-nia susesu reprezenta esforsu no sakrifรญsiu neโ€™ebรฉ durante neโ€™e famรญlia sira halo tiha ona ba imi-nia perkursu akadรฉmiku.

Haโ€™u hakarak ramata haโ€™u-nia intervensaun, hodi dezeja, atu iha sorte barak liutan no ksolok-waโ€™in ba estudante graduadu sira hotu.

Obrigadu barak!

0Shares