September 8, 2024

๐€๐๐‘๐„๐™๐„๐๐“๐€๐’๐€๐”๐ ๐๐Ž ๐ƒ๐„๐๐€๐“๐„ ๐‰๐„๐๐„๐‘๐€๐‹๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐‹๐„๐ˆ ๐๐€๐’๐„ ๐„๐๐’๐ˆ๐๐” ๐’๐”๐ร‰๐‘๐ˆ๐Ž๐‘

Dili, 28/05/2024: Sua Exa. Ministru Ensino Superior, Siensia e Kultura, Dr. Josรฉ Honรณrio, hamutuk ho Ekipa tekniku sira, halo aprezentasaun Propposta Lei Base Ensinu Supรฉrior No. 5/VI(1ยช), ba iha Parlamentu Nasional ba fase jeneralidade nian.

Sesaun debate ida neโ€™e, ho nia rezultadu Final votasaun neโ€™ebรฉ vota husi membro Parlamentu Nasional maka, ho total Votasaun afavor 40, Vota Contra 4, no Abstensaun 11.

Atualmente Lei neโ€™ebรฉ mak utiliza hodi regula Instituisaun Ensinu Supรฉrior sira iha Timor-Leste, sei cabe hamutuk Lei No. 14/2008, 29 Outubro, Kona-ba Lei base Edukasaun. Neโ€™ebรฉ mak fo biban atu hodi halo mos regulasaun no Implementasaun ba programas no politikas sira iha setor Ensinu Supรฉrior nian.

Portanto ho nueneโ€™e maka, hare ba margens desafius neโ€™ebรฉ atual existe hanesan pessu no obastakulu makas ba setor Ensinu Supรฉrior nian, liu-liu ba evolusaun neโ€™ebรฉ mak iha, ho nueneโ€™e Ministรฉriu Ensinu Supรฉrior, Siรฉnsia no Kultura rasik hakarak atu halo revisaun bo separa espesifikasaun Lei ida neโ€™e atu hodi bele reforsa no hadia diak liu tan sistema Ensinu Supรฉrior iha Timor-Leste, liu-liu atu hodi kria kondisaun ba produsaun rekursu Umanu neโ€™ebรฉ kualidade atu aliรฑa ho necessidade merkadu no dimensaun necessidade sira seluk.

Hafoin resultadu ida neโ€™e, tuir mai sei iha fase tekniku neโ€™ebรฉ mak sei kontinua nafatin halo diskusaun tekniku ba alterasaun klausulas artigus balun neโ€™ebรฉ mak sei diskuti hamutuk ho Parlamentu Nasional liuhusi Komisaun G, no Instituisaun relevantes sira, antes submete ba fase final global nian.

0Shares